Lambalihaga sõbraks

Tahaks sinuga, armas sõber, rääkida lambalihast. Sest lambaliha on hää! Meie lambaliha tuleb enamasti Kihnu saarelt, kus loomad on saanud vabalt ringi liikuda ning hinganud sisse puhtamast puhast saareõhku. Ei ole sel ei “kasukamaitset” ega ole see ka liialt rasvane.

Samas tuleb ikka ette inimesi, kes lambaliha pelgavad – on see ju lihatoodetest kõige tagasihoidlikumalt eestlase toidulaul esindatud ja paljudel puudub üleüldse kokkupuude lambalihaga. Või kui, siis on see kokkupuude olnud pigem kehvapoolne. Siiski on meil lambalihaga oma ajalugu: 1939. aastal sõi eestlane keskmiselt 7 kg lambaliha aastas. Tuulte pöördudes olukord aga muutus, lambakasvatajaid jäi vähemaks ning nõnda kahanes lambaliha tarbimine peaaegu olematuks, 2004. aastal sõi eestlane kõigest 200 grammi lambaliha aastas. Õnneks on olukord muutumas.

Meie oleme alati lambalihausku olnud. Ja oleme seda usku ka usinasti levitanud. Kuigi, aastaid tagasi juhtus tihti, et kui lambalihakotletid menüüsse panime, kehitati õlgu ja mõni bravuurikam mees kirtsutas isegi nina ja küsis, et kus on notsu?! Aga julgemad siiski proovisid – nii kotlette kui ka lambakooti. Ja ei kahetsenud. Lambaliha on väärt kraam! Iseloomuga. Eriline. Ja õnneks ka aina populaarsem!

Meie lisame lambaliha menüüsse alati hää meelega. Ja aina rohkem seda ka küsitakse.